Miks rallispordis kasutatakse GPSi asemel inimkaardilugejat?
Olen rallivõhik, kes siiski mõnel korral on end seda sporti vaadates televiisori ette unustanud. Jääb arusaamatuks, miks rallisõitjad ei kasuta GPSi, vaid kaardilugejat, eriti tänapäeval. GPSi täpsus on tänapäeval ju nii hea.
Kaardilugeja ehk kaaspiloodi kasutamine on autorallis GPSist mõttekam mitmel põhjusel. Igapäevaseks autosõiduks ja punktist A normaalses tempos punkti B jõudmiseks on GPS hea, kuid autoralli on kõike muud kui seda. Peale plaanipäraste asjade juhtub alati üht-teist ettearvamatut, millele peab kiiresti reageerima, ja ralliauto kiirus on GPSi jaoks liiga suur. Või siis vastupidi, GPS on liiga aeglane, et ralliautoga järge pidada ning piloodile kurve ja tõuse teadustada. Pealegi pole GPSi kasutamine autorallis lubatud.
Vormel 1 (F1) maailmameistrivõistluste umbkaudu 70 aasta pikkune ajalugu on räsitud mitmest võidusõidurajal toimunud intsidendist, millest sõitjad, mehaanikud ja teinekord ka pealtvaatajad eluga ei pääsenud. Pole ka ime, kuna spordiala algusaegadel ei peetud ohutust millekski.
Mis kell on? See süütu küsimus avab ukse peadpööritavasse maailma, kus aeg on suhteline mõiste. Tegelikult on sellele küsimusele võimatu vastata ilma küsimata: kelle jaoks?
2014. aastal kadus Lõuna-Aasias mere kohal jäljetult Malaysian Airlinesi reisilennuk, mida pole siiani leitud. Miks ei ole suurte reisilennukite mustas kastis GPS-saatjat? Kas selle abil poleks lennukit lihtne leida?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.