Must lesk surmab supermürgiga

Meriherilane torkab läbi ohvri vererakud ja musta mamba mürk põhjustab saaklooma südame seiskumise. Mürk on siiski palju enamat kui üksnes tapavahend. Teadlased on DNA-analüüside ja keemiliste katsetega selgitanud välja mürgi päritolu. Muu hulgas teame nüüd, et tapmiseks tekkinud mürgi­näärmed on Maa elurikkust tegelikult hoopis suurendanud.

Sügisel ilmuvad ämblikud elamutesse, ent ära löö neid maha! Ilma nende kaheksajalgsete loomakesteta vallutaksid lihakärbsed ja sääsed meie majad ja aiad. Tulevikus võib ämblike mürk ravida haigeid, nende võrguniit aga muuta sõdurite särgid kuulikindlaks.

Linnutapikud torkavad oma mürginäärmetega lõugtundlad ohvrisse ja muudavad saaklooma sisikonna smuutiks, süstides sinna maohapet. Need ämblikud ei ole inimestele ohtlikud.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.