Geoloogid leidsid arvutisimulatsioonide abil võimaliku seletuse teatud tüüpi maavärinatele, mis tekivad sellisel sügavusel, kus need ei tohiks üldse tekkida.
Tavaliselt toimuvad maavärinad ligikaudu 70 kilomeetri sügavusel. Tahketest kivimitest laamad hõõrduvad üksteise vastu ning tekivad pinged. Need vabanevad maavärinana, mis halvimal juhul võib põhjustada maapinnal maalihke ning seeläbi katastroofi. Sügavamal maapõues on kivimid ja muud ained kõrge temperatuuri tõttu pehmemas või sulanud olekus, nii et pinged ei saa seal tekkida samal viisil, ent sellegipoolest vallandub ka 300–700 kilomeetri sügavusel maavärinaid. Teadlastel on olnud kahtlusi, et neid põhjustab teine protsess – selline, mille puhul vabaneb äkki vesi, nõrgestades ümbritsevaid kivimeid, ning see põhjustabki maavärina. Selle teooria probleem on see, et geoloogidel ei ole olnud võimalik välja selgitada, kuidas vesi üldse nii sügavale peaks jõudma. Teemandid on nüüd juhtinud teadlased võimaliku seletuse jälile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juveliirid ihaldavad suuri, kirkaid teemante, et need briljantideks lihvida. Teadlastele on aga meelt mööda pigem ebapuhtad või sootuks pulbristatud teemandid. Selliseid teemante saab kasutada terves hulgas teadusharudes, näiteks uurida Maa sisemuse koostist või luua uusi supermaterjale.
On olemas erinevaid kivimeid, aga kas on olemas ka erinevaid magmasid?
Kevadel ja suvel pommitab meid vahel rahesadu. Kuidas jäised raheterad üldse tekivad, kui muidu on õhk nii soe?
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.