Väike on parem kui suur: miniraketid vuhisevad hiiglastest mööda

Peagi võib kosmoserakettide suurte raskete kütusemahutite aeg ümber olla. Uut tüüpi rakett ammutab lennu ajal jõudu iseenda kere õgimisest. See tähendab väiksemat massi, odavamaid kosmoselende ja vähem kosmoseprügi.

Maalt rakettide kosmosesse saatmine nõuab meeletult energiat. Mis juhtuks aga siis, kui meie planeedi raskusjõud oleks veel suurem, nagu näiteks mõnel neist eksoplaneetidest, mida astronoomid nimetavad super-Maadeks?

Igal aastal saadetakse orbiidile tuhandeid uusi kosmoseaparaate. Meie planeedi kosmiline lähiümbrus on tulvil kõikvõimalikke seadmeid ja ka nende jäänuseid. See segadus võib teha tulevikumissioonidele lõpu. Insenerid kavatsevad lennujuhtide ja prügivedajate abiga korra majja lüüa.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.