Uue uuringu põhjal levivad vähirakud organismis eriti edukalt siis, kui inimene magab, see tähendab öösiti. See avastus võib panna arste ümber hindama, kuidas ja millal vähihaigeid ravida.

- © Midjourney / Shutterstock & Lotte Fredslund
Kell on 23, pulss aeglustub, lihased lõdvestuvad ja saabub uni. Keharakud asuvad taastuma ja end parandama. Ühtedele erilistele rakkudele on keha puhkerežiimile siirdumisel hoopis vastupidine mõju. Neile puhutakse justkui sõjasarve: aeg on end jalule ajada, piigid haarata ja lahingusse tormata! Need rakud, mis ennast nüüd „maast lahti ajavad“, on vähirakud. Šveitsi Zürichi föderaalse tehnoloogiainstituudi (ETH Zürich) teadlased on tõestanud, et need ei järgi ülejäänud keha ööpäevarütmi ja aktiveeruvad siis, kui ülejäänud organism puhkab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vähk moodustab uusi kasvajaid ainult seal, kus on sobilik verevool. See uus teadmine võib anda tõuke vähi levimist takistava ravimi väljatöötamiseks.
Iga haigena mööda saadetud päev on niigi raske, kuid miks on haigevoodis veedetud ööd harilikult päevast palju hullemad?
Vähirakud kubisevad bakteritest. Väikesed parasiidid võivad vähiravimi nahka pista, nii et näiteks kemoteraapia ei tööta. Nüüd kavatsevad teadlased vähki armastavaid baktereid kasutada justkui looduslikke rakette või mürske, mis suunatakse täpselt kasvajate pihta.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.