Fotolugu: pisimgi viga võib astronaudi hukutada

Kosmosekõndi või astronautide niisuguseid tegemisi, mis toimuvad rahvusvahelisest kosmosejaamast (ISS) väljaspool avakosmoses, tuleb tänapäeval üsna sagedasti ette. Need ei ületa õieti uudisekünnistki – kui just midagi ebaharilikku ei juhtu. Tööriistakoti kosmosesse pillamine, mis juhtus eile, seda kahtlemata on.

Hiiglaslik bassein, sügavad koopad ja võimas tsentrifuug valmistavad astronaute ette katsumusteks, mis ootavad neid avakosmoses.

Plahvatavad kehad, ajarännakud ja majasuurused, napilt kosmoseaparaatidest mööda vuhisevad asteroidid – kosmosereise ümbritseb tohutu hulk fantastilisi müüte.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.