Tallinna tehnikaülikooli teadlased uurisid viimase jääaja suurima jääkilbi taandumist ning sellega kaasnenud kliima- ja keskkonnamuutusi. Kogutud teave aitab edaspidi modelleerida praeguste ja tulevaste kliimamuutuste mõju meie planeedile ja elukeskkonnale.
Umbes 20 000 aastat tagasi laius põhjapoolkeral ulatuslik mandriliustike süsteem, mis kattis ka tänapäeva Eesti, Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika alasid. Jääkilpide liikumine ja taandumine kujundasid neis piirkonnis nii maastikke, elustikku kui ka keskkonda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõõteandmetest võib järeldada, et Päike on jõudmas oma aktiivsuse miinimumini. Vastupidi 17. sajandile, mil samades oludes jõed jäätusid ja vili ikaldus, kaitsevad meid nüüd pakase jäise embuse eest miljonid tonnid inimtekkelist süsihappegaasi.
Uued DNA-uuringud lükkavad lõplikult ümber arvamuse, et mammutid küttisime olematuks meie, inimesed. Jääaja karvastel hiiglastel tuli alla vanduda siiski kliimamuutustele, mis hävitasid nende toidulaua.
Teadlased on sääskede abil loonud erakordse mudeli, mis võimaldab taastada Balti riikide piirkonna viimase 14 000 aasta juuli keskmise õhutemperatuuri.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.