10 000 aasta pärast on Sahara jälle viljakas

Sahara on maailma suurim kuum kõrb, mille pindala on võrreldav Brasiilia omaga. Aafrika pindalast moodustab see lausa veerandi. Ometi olid lõputute luidete asemel veel vaid mõned tuhanded aastad tagasi rohumaad, jõed ja järved. Soome ja Suurbritannia teadlased on nüüd Sahara ajaloo üksikasju täpsemalt välja selgitanud.

Maailma suurim kuum kõrb on suurt osa Aafrika põhjaosast kattev Sahara. Lõputu, viljatu liivaookeani asemel on varem siiski olnud rohelus - taimestik, jõed, järved ja loomad. Umbes 6000-16 000 aasta pärast on see jälle nii, ütlevad teadlased, ja nüüd on nad välja selgitanud, mis selliste vaheldumiste põhjus on.

Uued leiud näitavad, et Araabia poolsaarel kunagi valitsenud niiske kliima tekitas oaase, mida iidsed inimesed Aafrikast välja rännates ära kasutasid. Leiud näitavad ka nende täpsemat liikumisteed.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.