Tutanhamonil oli hauas kaasas meteoriitsest rauast tehtud pistoda. Kas vanad egiptlased võisid teada, et see raud on pärit kosmosest? Uus hieroglüüfiuuring viitab, et jah.
Vaarao Tutanhamonile, kes valitses Egiptust umbes aastail 1336–1327 eKr, oli hauakambrisse kaasa pandud kuldtupes rauast pistoda. Seda relva on analüüsitud alates 1960. aastaist ja et metallisulamis on suur nikli osakaal (11%), võib seda üsna kindlasti pidada meteoriitsest rauast valmistatud pistodaks. Seda enam, et kõige vanemad tõendid Egiptuses toimunud raua maagist sulatamise kohta on pärit umbes kuuendast sajandist eKr. Üldse kõige esimesed tõendid rauasulatamise kohta maagist, tõsi, väga väikestes kogustes, on Kaman-Kalehöyükist tänases Türgis umbes ajast 2200-2000 eKr.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva Šveitsi Bieli järve lähistele langes viimasel jääajal Twannbergi raudmeteoriit. Seetõttu asusid Šveitsi teadlased uurima, kas aegade jooksul muuseumidesse kokku toodud muististe seas võib olla mõni meteoriitsest rauast ese. Üks taevakivist nooleots leitigi, aga selle materjal pole pärit Šveitsist, vaid oletatavasti hoopis Saaremaalt.
Keskaegsete Lähis-Idast pärit kerajaskooniliste savianumate otstarbe üle on ajaloolased pikalt juurelnud. Teadusajakirjas PLOS One ilmunud artiklis arvatakse, et mõni neist võis olla ristisõdadeaegne käsigranaat.
Väike, pöidlast pisut lühem tükike mammutiluud on uusimate analüüside põhjal vanim kaunistatud ehe, mis kunagi Euraasiast leitud. Ehtekunstnik oli meie oma liigist ehk Homo sapiens ning ehe on valminud umbes 41 500 aastat tagasi.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.