Maavärin tekib siis, kui Maa sisepingete tõttu hakkab pind meie all vappuma. Kergemal juhul tunnevad inimesed seda lihtsalt kerge värinana, aga kõige võimsamad maavärinad ajaloos on raputanud terveid linnu, häirinud isegi Maa pöörlemist ja lühendanud ööpäeva kestust.
See purustav maavärin kestis 10 minutit ja selle võimsuseks mõõdeti momendimagnituudi skaalal (s.o 1979. aastal California tehnoloogiainstituudis Caltech välja töötatud skaala, mis üldiselt kattub 1930. aastail leiutatud tuntuma Richteri skaalaga, ent millel pole erinevalt Richteri omast ülempiiri) 9,4–9,6. Niisugune näit tähendab, et 1960. aasta Tšiili Valdivia maavärin on registreeritud maavärinaist tugevaim. Maa-alused vappumised olid sedavõrd tugevad, et need muutsid lausa Maa massi jaotust ning kiirendasid planeedi pöörlemist oma telje ümber, lühendades ööpäeva 1,26 mikrosekundi jagu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2023. aasta veebruaris nõudis maavärin Türgis ja Süürias ligikaudu 60 000 inimelu. Järgmine suur maavärin ei pea olema siiski niivõrd ohvrirohke. Nüüd on võimalik õigel ajal maavärinate eest hoiatada ja samuti teavad ehitusinsenerid, kuidas ehitada maavärinakindlaid kõrghooneid.
Tšiilist Atacama kõrbe kuivast liivast leiti jälgi ühest inimajaloo suurimast maavärinast. See oli olnud nii võimas, et kütid-korilased põgenesid rannikult tuhandeks aastaks.
Aknaklaasid klirisesid ja vundamendid kõikusid, kui 5,4magnituudine maavärin rohkem kui sada aastat tagasi Oslos paanikat külvas. Selle vallandasid iidvanad rebestused ja praod sügaval Põhjamaade aluskaljus. Oht varitseb sügavikes praegugi. Alata võivad maavärinad, mis suudavad suurlinnad täielikult purustada.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.