Teadlased leidsid tõendeid inimajaloo suurimast maavärinast
Tšiilist Atacama kõrbe kuivast liivast leiti jälgi ühest inimajaloo suurimast maavärinast. See oli olnud nii võimas, et kütid-korilased põgenesid rannikult tuhandeks aastaks.
Tänapäeva Tšiili põhjaosas võis 3800 aastat tagasi toimuda ülivõimas maavärin, mis tekitas mitme tuhande kilomeetri pikkuse tsunami ning ajas inimesed sest piirkonnast tuhandeks aastaks minema.
Maavärin tekib siis, kui Maa sisepingete tõttu hakkab pind meie all vappuma. Kergemal juhul tunnevad inimesed seda lihtsalt kerge värinana, aga kõige võimsamad maavärinad ajaloos on raputanud terveid linnu, häirinud isegi Maa pöörlemist ja lühendanud ööpäeva kestust.
Üle 8000 aasta tagasi liikus üle Põhjamere hiidlaine, mille vallandas Norra ranniku lähistel toimunud võimas maalihe. Maalihe ja tsunami kannavad nime Storegga, ja hiidlaine rünnak langeb ajaliselt kokku äkilise langusega Suurbritannia põhjaosa elanike arvus. Uus arvutisimulatsioon näitab, et teatud tingimuste kokkulangemisel võis just tsunami olla see, mis tappis kiviaja britid.
Pooleteisekilomeetrise läbimõõduga asteroidi langemisega Gröönimaale kaasnes plahvatus, mille võimsus võrdus 700 tuumapommi plahvatusega. Hiidkraatri avastamisest ilmneb, et jääaja lõpus toimunud tabamus võis saata inimkonna rohkem kui tuhandeks aastaks tagasi jääkambrisse.