Maailma ühe tunnustatuma kõrgkooli, USA-s Bostonis asuva MIT (Massachusettsi tehnoloogiainstituut) teadlased koostasid 1972. aastal prognoosi inimkonna käekäigu kohta 21. sajandi jooksul. Siiamaani on ennustus tegelikkusega võrreldes hästi paika pidanud, kuid kui see ka edaspidi nii läheb, siis on põhjust muretsemiseks.
Prognoosi tellisid MIT-ilt Rooma klubi liikmed. Rooma klubi on 1968. aastal moodustatud mõttekoda, mis koondab juhtivaid akadeemikuid, teadlasi, tippäriinimesi ja poliitikuid üle maailma. MIT-i teadlastel valmis seepeale 1972. aastal raport pealkirjaga „Kasvupiirangud“ („Limits to Growth“). Nad kasutasid dünaamilist mudelit nimega World3, et analüüsida keerukaid suhteid inimeste, tööstusmahtude, keskkonnasaaste, toidu tootmise ja maavarade vahel, ja ennustasid oma raportis, kuidas asjad ajas muutuda võiksid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimakriis ja tuumasõda on üksnes paar potentsiaalset ohtu, mis võivad inimkonnale otsa peale teha. Stockholmi ülikooli teadlased on kindlaks teinud hulga lõkse – neid on kokku lausa neliteist –, mis võivad meie luigelauluks osutuda. Teadlaste sõnutsi on mitu lõksu juba tugevasti ümber meie jalgade plaksatanud, kuid kõigist neist on siiski veel võimalik välja rabeleda.
Üha rohkem ohte – kõike purustav sõda, agressiivseks muutunud tehnoloogia või järgmine hukutav pandeemia – on nihutanud maailmalõpukella osuti täistunnile ehk inimkonna lõpule ohtlikult lähedale. Ometi oleme me võimelised igasugused katastroofid üle elama. Loe, kuidas me seda teeme!
Kui saaksid mõned leheküljed või lausa peatükid oma eluraamatus edasi pöörata ja tulevikku piiluda, siis kas teeksid seda? Tehisintellekti abiga on see võimalus reaalsuseks saamas.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.