• 20.11.23, 02:45

50 aasta vanune tulevikuprognoos näeb 21. sajandit tumedates toonides

Maailma ühe tunnustatuma kõrgkooli, USA-s Bostonis asuva MIT (Massachusettsi tehnoloogiainstituut) teadlased koostasid 1972. aastal prognoosi inimkonna käekäigu kohta 21. sajandi jooksul. Siiamaani on ennustus tegelikkusega võrreldes hästi paika pidanud, kuid kui see ka edaspidi nii läheb, siis on põhjust muretsemiseks.
© Shutterstock AI.
  • © Shutterstock AI.
Prognoosi tellisid MIT-ilt Rooma klubi liikmed. Rooma klubi on 1968. aastal moodustatud mõttekoda, mis koondab juhtivaid akadeemikuid, teadlasi, tippäriinimesi ja poliitikuid üle maailma. MIT-i teadlastel valmis seepeale 1972. aastal raport pealkirjaga „Kasvupiirangud“ („Limits to Growth“). Nad kasutasid dünaamilist mudelit nimega World3, et analüüsida keerukaid suhteid inimeste, tööstusmahtude, keskkonnasaaste, toidu tootmise ja maavarade vahel, ja ennustasid oma raportis, kuidas asjad ajas muutuda võiksid.

Seotud lood

Lood
  • 02.10.24, 06:03
Lämmatatud enda edust: hädaohud, mis inimkonda ähvardavad
Kliimakriis ja tuumasõda on üksnes paar potentsiaalset ohtu, mis võivad inimkonnale otsa peale teha. Stockholmi ülikooli teadlased on kindlaks teinud hulga lõkse – neid on kokku lausa neliteist –, mis võivad meie luige­lauluks osutuda. Teadlaste sõnutsi on mitu lõksu juba tugevasti ümber meie jalgade plaksatanud, kuid kõigist neist on siiski veel võimalik välja rabeleda.
Lood
  • 01.11.24, 05:31
90 sekundit viimsepäevani: kas oled katastroofiks valmis?
Üha rohkem ohte – kõike purustav sõda, agressiivseks muutunud tehnoloogia või järgmine hukutav pandeemia – on nihutanud maailma­lõpukella osuti täistunnile ehk inimkonna lõpule ohtlikult lähedale. Ometi oleme me võimelised igasugused katastroofid üle elama. Loe, kuidas me seda teeme!
Lood
  • 02.01.24, 23:43
Tehisaru suudab nüüd inimese elu kestust prognoosida
Kui saaksid mõned leheküljed või lausa peatükid oma eluraamatus edasi pöörata ja tulevikku piiluda, siis kas teeksid seda? Tehisintellekti abiga on see võimalus reaalsuseks saamas. 
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele