Kaaluviht lahendab füüsika suurima mõistatuse

Newtoni gravitatsiooniseadus on kogu täheteaduse põhialus, kuid nüüd näitavad tähevaatlused, et legendaarne füüsik võis olla eksiteel. Kui uued avastused ja uurimistulemused paika peavad, tuleb kogu tänapäevane universumiõpetus ümber mõtestada.

Nii nagu sportlased püstitavad uusi rekordeid, sunnivad teadlased väikseimaid osakesi äärmustesse. Katsetes on selgunud, et helil on absoluutne tippkiirus ning mööda on võimalik minna valgusestki. Skaala teises otsas on teadlastel õnnestunud aatomid peaaegu seiskuma sundida.

Kaks osakest võivad käituda nagu üks – isegi kui need asuvad teine teises universumi otsas. Nüüd usuvad füüsikud, et see nähtus, mida nimetatakse põimumiseks, võib olla põhjus, miks aeg üldse liigub.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.