Värske teadustöö kohaselt võisid barbaritest sõdalased Rooma impeeriumi leegionäridega lahinguväljal vastastikku minemise eel tõmmata ninna uimasteid, kasutades selleks pisikesi lusikaid. Neid on leitud kinnitatuna sõjameeste vöödele ja nendega võidi manustada erinevaid aineid oopiumist kuni psühhedeelse mõjuga seenteni.

- © Teutoburgi metsa lahing Otto Albert Kochi 1909. aasta maalil. Selles lahingus, mis toimus 9. aastal pKr, alistasid germaani hõimud roomlased. Tegu oli ajaloolaste hinnangul roomlaste suurima kaotuse ja sõjaajaloo ühe tähtsaima lahinguga.
Barbarite all pidasid roomlased silmas erinevaid hõime, kes elasid teisel pool impeeriumi põhjapiiri, ja nende eluala nimetati Barbaricum. Barbarite sekka arvati näiteks germaanlased ja keldid, aga ka paljud teised. Arvestades, et roomlased ise tarvitasid oopiumi ja mitmesuguseid muid uimasteid, otsustasid teadusajakirjas Praehistorische Zeitschrift ilmunud töö autorid (Poola ajaloolased) välja selgitada, kas sama kehtis ka barbarite kohta, keda Rooma leegionid sageli lahinguväljal kohtasid. Otseseid tõendeid iidsete ainete tarbimise kohta nende puhul küll pole, kuid teadlased otsustasid tugineda kaudsetele vihjetele - esemeleidudele. Nad leidsid sõjameeste säilmete juurest sadu "väikeseid lusikaid, mille kuju ja suurus välistasid nende kasutuse näiteks kosmeetiliste või meditsiiniliste vahenditena".
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskaegsete Lähis-Idast pärit kerajaskooniliste savianumate otstarbe üle on ajaloolased pikalt juurelnud. Teadusajakirjas PLOS One ilmunud artiklis arvatakse, et mõni neist võis olla ristisõdadeaegne käsigranaat.
Luud olid murtud, kriimustatud ja mõranenud. Selle põhjust arheoloogid päris täpselt veel ei tea, aga aimavad.
Göteborgi ülikooli teadlased võtsid analüüsida tuhandeid hambaid, mis on pärit ühelt Rootsi kalmistult ja millel on vanust 800-1000 aasta ringis. Ilmnes, et viikingiaja skandinaavlasi kimbutas kaaries vähem kui tänapäeva inimesi, ja nad üritasid hambamuredega hakkama saada oma ajastule omaste vahenditega.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.