James Webbi kosmoseteleskoop on avastanud varasest universumist galaktikaid, mis kiirgavad niivõrd eredasti, et see peaks olema võimatu. Astronoomid otsivad eredate ürggalaktikate mõistatusele seletust. Universumi tekkelugu vajab võib-olla täielikku ümbermõtestamist.
James Webbi teleskoop, mis on omalaadsete seas maailma võimsaim ja teravaima pilguga, seiras viis päeva järjest ühte väikest piirkonda taevalaotuses. Selle tulemusena pandi kokku pilt, millel on tuhandeid galaktikaid. Paljud neist on spiraalgalaktikad, mis sarnanevad meie Linnuteega, kuid need ei pakkunud astronoomidele kuigi suurt huvi. Täheteadlased keskendusid hoopis ühele väikesele punakale täpile, mille nimetus on JADES-GS-z14-0. See on kaugeim galaktika, mida eales on vaadeldud. Kuna me teame, et universum paisub, siis tähendab see, et mida kaugem on objekt, seda kauem on sellelt lähtuv valgus olnud meieni teel. See aga tähendab omakorda, et mida kaugem on objekt, seda vanem see on. Uuritav JADES-GS-z14-0 on tõeline ürggalaktika, sest see on kaugem ja vanem kui ükskõik milline teine, mida on eales vaadeldud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
James Webbi kosmoseteleskoop avastas seni kaugeima Linnutee-sarnase galaktika, mida kunagi on vaadeldud.
Veider kosmiline objekt asub meist 270 miljoni valgusaasta kaugusel. See on miski, mis võiks olla galaktika, ent selles ei näi olevat mitte ühtegi tähte. See koosneb selle asemel hoopis seda tüüpi kosmilisest ainest, mis tavalistes galaktikates tähtedevahelises ruumis leidub.
Avastus muudab meie arusaamu sellest, kuidas mustad augud võivad tekkida.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.