Üheksa inimest kümnest, kes ootavad doonorelundit, teevad seda asjatult. Järg lihtsalt ei jõua nendeni. Ehk muudab olukorda Yalei ülikooli teadlaste leiutatud sinine imevedelik, millega on võimalik surnud inimeste elundeid kauem elus hoida ja ühel päeval ehk ka elavaid aidata.
Ainult mõne loetud tunni jooksul pärast inimese surma kõlbavad ta elundid, nagu süda, kopsud ja maks, neid ootavale ja vajavale patsiendile siirdamiseks. Asi on selles, et rakud hakkavad surema kohe pärast mõnd hapnikuta veedetud minutit. Alles siis, kui organ on siiratud seda vastu võtvale patsiendile ja tema vereringega ühendatud, saavad elundid jälle värsket verd, mis neid hapnikuga varustab, ning rakusurm ja kudede kärbumine peatub. Kui elund enne seda sureb, pole sellega enam teha midagi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lootuses, et ühel päeval oskavad arstid ravida kõiki haigusi, laseb osa ravimatult haigeid inimesi end külmutada. Miski ei taga, et nad kunagi edukalt üles sulatatakse ja taas ellu ärkavad, ent loomkatsed on andnud paljulubavaid tulemusi. Iseasi, kas need meetodid töötavad ka inimeste puhul.
Läinud sajandi 70ndatel ja 80ndatel aastatel räägiti palju lootusetult haigete inimeste külmutamisest, et nad hiljem, kui meditsiin on arenenum, üles äratada ja terveks ravid. Mis sellest mõttest on saanud?
Ajus levivad elektrisignaalid, keharakud rühmavad tööd teha ja käed liiguvad veel mitu kuud pärast seda, kui inimese süda on viimast korda löönud. Uuringuist selgub laiba siseelu surmajärgsetel minutitel, päevadel ja kuudel.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.