Kõige varasemad, õige pea pärast Suurt Pauku süttinud tähed on juba ammu lõpuni põlenud, aga nende jäänused elavad edasi. Astronoomid on leidnud ühe vanimatest tähtedest ja on ka selgunud, kuhu see paigutub meie Päikese sugupuul.
Esimesed tähed lõid universumis särama juba siis, kui Suurest Paugust ja kõige algusest oli möödas ainult paarsada miljonit aastat. Vähemasti väidavad niiviisi universumi arengu kohta käivad teooriad, ent selle väite puhul on üks suur probleem: neid kõige vanemaid tähti, mis universumisse esimestena valguse tõid, ei ole olnud kusagilt võimalik leida.
Praegu on universumi suurimad tähed Päikesest ligikaudu paarsada korda massiivsemad. Universumi algusaegadel olid tähed veel vägevamad ja elasid lühemat aega.
Kõige kergemad elemendid sündisid Suure Paugu tagajärjel, raskemad tekivad tuumasünteesi käigus. Küsimus, kuidas tekivad veel raskemad elemendid, nagu kuld või uraan, oli teadlastel kindla vastuseta. Tõde leiti helendavast gaasipilvest, mis tekkis kahe neutrontähe kokkupõrkel.
Kaugete planeedisüsteemide planeedid võivad sattuda oma tähtedele nii lähedale, et neil seisab ees oht saada alla neelatud. Uus uuring näitab, et seda juhtub palju sagedamini, kui astronoomid on siiani arvanud.