Noores universumis võimutsesid hiigelsuured tähed

Kõige varasemad, õige pea pärast Suurt Pauku süttinud tähed on juba ammu lõpuni põlenud, aga nende jäänused elavad edasi. Astronoomid on leidnud ühe vanimatest tähtedest ja on ka selgunud, kuhu see paigutub meie Päikese sugupuul.

Kõige kergemad elemendid sündisid Suure Paugu tagajärjel, raskemad tekivad tuumasünteesi käigus. Küsimus, kuidas tekivad veel raskemad elemendid, nagu kuld või uraan, oli teadlastel kindla vastuseta. Tõde leiti helendavast gaasipilvest, mis tekkis kahe neutrontähe kokkupõrkel.

Väikestest tähtedest saavad surma järel valged kääbused. Suured tähed lõpetavad neutrontähtede või mustade aukudena. Kuidas on aga lood vahepealsetega? Pärast nelikümmend aastat kestnud otsinguid on lõpuks leitud uut tüüpi supernoova, mis sellele küsimusele vastuse annab.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.