66 miljonit aastat tagasi hävitas ülemaailmne katastroof dinosaurused ja paljud teised maakeral elutsenud loomad. Kataklüsmi üle elanud liikide hulgas olid praegusaja lindude esivanemad. Uus leid näitab esimest korda, millised nood iidsed sulelised võisid välja näha. Leiu tegid Cambridge’i ülikooli teadlased, uurides üht Belgiast leitud sette-kivimitükki, mille pinnalt paistsid väikesed fossiilistunud luukillud. Kivimit skannides avastasid teadlased sellest senitundmatu linnu tervikliku kolju. Nad 3D-printisid koljust täpse koopia ning sellel on märke, et see lind võis olla meie partide ja kanaliste iidne esivanem. Ürglinnu nokk ja kolju esiosa meenutavad rohkem kanaliste omi.
Selline nokk saab hakkama laia valiku toitudega, ent veelindude nokk on rohkem spetsialiseerunud üht kindlat tüüpi toitu haarama. Seevastu on kolju tagaosal näha jooni, mis sarnanevad praeguste partide omadega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui võrrelda seda, kui pikaealised on roomajad ja kahepaiksed, ja seda, kui kaua elavad imetajad (sealhulgas meie, inimesed), siis on ilmselge, et kaalukauss on roomajate ja kahepaiksete kasuks. Nüüd on üks teadlane välja käinud idee, et sellist erinevust eluea pikkuses võib panna süüks dinosaurustele.
Hiinast avastatud hämmastav kivistis seab kahtluse alla meie arusaama dinosauruste ja imetajate rollide jagunemisest kriidiajastul.
70 miljoni aasta vanuse eelajaloolise hiiglase esijäsemed olid isegi veel lühemad kui Tyrannosaurus rex'il.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.