Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Supermagnetid leiavad merest allveelaeva
Tänapäevaseid luureallveelaevu on sonariga raske avastada. Nüüd loodavad sõjaväelased, et tundlike magnetite võrgustik muudab vee all märkamatult lähedale hiilimise võimatuks.
Plinn ... plinn ... plinn. Sonari kõrgsageduslike signaalide ja nende kaja vahemik muutub aina lühemaks. Allveelaev läheneb veealusele kaljule, põgenedes vaenlase torpeedo eest. Kapten kuulab pingsalt impulsi ja kaja ajavahemikku, mis teavitab teda allveelaeva asukohast. Lõpuks kõlavad need kaks heli peaaegu ühena. Viimasel minutil annab kapten manöövrikäskluse ning allveelaev väldib kokkupõrget kaljuga. Torpeedo põrutab aga otse kaljusse ja plahvatab.
Hiljuti Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö toob olulisi uuendusi Läänemerelt õlireostuse avastamisse, sellele reageerimisse ja selle leviku prognoosimisse. Meie kodumeri on õlireostuste suhtes iseäranis tundlik.
2014. aastal kadus Lõuna-Aasias mere kohal jäljetult Malaysian Airlinesi reisilennuk, mida pole siiani leitud. Miks ei ole suurte reisilennukite mustas kastis GPS-saatjat? Kas selle abil poleks lennukit lihtne leida?
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.