• 16.07.23, 15:38

Puidujääkidest saab toota uusi materjale

© Shutterstock
  • © Shutterstock
Prantsuse instituut (French Institute) tunnustas Eesti maa­ülikooli doktoranti Sharib Khani puidu­tööstuse jääkide väärindamise teemalise uurimuse eest Põhja­maade auhinnaga (Nordic Award). Sharib Khan uurib biotehnoloogia õpingute raames, kuidas toota puidutööstuse jääkidest ligniini ning mismoodi seda elektro­keemiliselt väärindada. Maaülikool kirjutab oma teadusuudises, et nii ei visata või põletata seni väheväärtuslikuks peetud jääke ära, vaid sünteesitavatest ainetest saab toota põnevaid materjale ja kemikaale, nagu ehituses kasutatavad vahud, vaigud ja komposiit­materjalid, ning valmistada saab ka 3D-­ printimisel kasutatavat filamenti ehk kiudu.
Sharib Khani juhendaja, maaülikooli bio­majandustehnoloogiate professori Timo Kikase sõnul on Khani uurimisteema maailmas ainu­laadne. „Uuritud on küll ioonseid vedelikke kui lahusteid puitmassist tselluloosi ja ligniini eraldamiseks, samuti ligniini väärindamist bio­kemikaalideks,“ selgitas ta. „Siiani pole aga veel keegi tegelenud spetsiaalselt disainitud ioonsete vedelike kasutamisega ligniini eraldamiseks, kus ka väärindamine toimub ioonse vedeliku keskkonnas.“ Uuel meetodil saab toota biokemikaale palju väiksema arvu protsessisammudega, hoides kokku energiat ja lihtsustades protsesse.

Seotud lood

Lood
  • 24.02.25, 05:51
Puidujääkidest on tulu nii ravimi- kui ka plastitööstusele
Puidujääkidest saab tööstusele kahte kõrgeväärtuslikku toodet.
Lood
  • 03.03.23, 14:18
Saepuruvõie võib jõuda kodukööki
Saepuru on üks suurema mahuga jääkmaterjale, mis jääb Eestis toimuval tootmisel üle. Mida sellega peale hakata? TalTechi hargettevõte ÄIO asutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee leidsid sellele küsimusele vastuse ning leiutasid saepurust valmistatud toiduaine.
Lood
  • 18.12.24, 05:21
Kommipaberitest ja tuulikulabadest saab vesinikku
Lood
  • 20.03.25, 18:54
Teadlased uurisid maailma vanima naise tugeva tervise tagamaid
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele