Mis on sellest tänaseks saanud: tõsielusari Marsi koloniseerimisest

Viis meetrit – nii sügavale punasesse tolmu süüvib NASA maandur InSight, kui selle kuu lõpus planeedil maandub. InSight pole aga kaugeltki ainus. Järgmiste aastate jooksul jõuab Marsile täiesti uus põlvkond roboteid, mis tipptasemel puuride ja mobiilsete laboritega vallutavad planeedi viimased bastionid ning leiavad võib-olla lõpuks ka elu.

Marsil on külm nagu hundilaudas ja selle pinnale jõuab ohtrasti tervisele kahjulikku ioniseerivat kiirgust. Kas astronaudid jääksid sellistes tingimustes üldse ellu?

Et tuleviku Marsi-missioonide astronaudid ja ehk ka uusasukad ei peaks hakkama reisile hapnikuballoone kaasa tarima, on oluline, et seda hingamiseks tarvilikku gaasi oleks võimalik toota naaberplaneedil kohapeal. Katsete varal on selgunud, et see on võimalik.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.