- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Edevus ajas lendsisaliku maapinnale
Ühe lendsisaliku kivistis näitab, et uhke välimus võib olla tähtsam kui lennuvõime. Evolutsioon sundis looma 100 miljonit aastat tagasi maismaale.
Dinosaurustega kõrvuti elanud lendsisalikul arenes ajapikku välja nii suur pea, et ta pidi loobuma elust õhus ja tulema tagasi maa peale. Portugalis Lissabonis asuva NOVA ülikooli paleontoloogidel avanes võimalus seda liiki lähemalt uurida seejärel, kui 2013. aastal leiti Brasiiliast ühe politseioperatsiooni ajal lendsisaliku täielikult säilinud kivistis. Operatsiooni käigus konfiskeeriti 30 000 riiki smugeldatud kivistist, nende seas ka lendsisaliku Tupandactylus navigans’i oma. Liik elas vahemikul 145–100 mln aastat tagasi.
Seotud lood
Portugalis tehtud väljakaevamistel leiti 150 miljoni aastased verejanulise hiiu jäänused. Tule koos Imelise Teadusega jahtima Euroopa ajaloo võimsaimat kiskjat.
Mõned dinosaurused olid rohkem kui kümme korda raskemad kui tänapäeva suurimad imetajad. Miks näiteks ei kasva elevandid sama suureks kui saurused?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele