Meie 2022. aasta energia kogutarbimisest moodustas taastuvenergia 38,5 protsenti. See on Euroopa Liidu viies tulemus. Euroliidu maade keskmine oli 23 protsenti. Et energiatarbimisest saab üksikasjalikke kokkuvõtteid teha alles tagantjärele, siis see ongi põhjus, miks siin on 2022., mitte 2023. aasta andmed. 2022. aasta kokkuvõtted avalikustati 2023. aasta lõpus.
Info põhineb ELi statistikaameti Eurostat avalikustatud andmeil. Suurima taastuvenergia osakaaluga maa oli 2022. aastal Rootsi. Seal tarbitud energiast kaks kolmandikku ehk 66 protsenti tuli taastuvatest energiaallikatest, mille seas olid hüdro- ja tuuleenergia, aga ka biokütustest ja soojuspumpadest saadud energia. Järgnesid Soome (47,9%), Läti (43,3%), Taani (41,6%) ning viiendal kohal Eesti (38,5%).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas mõni Põhja-Euroopa riik võiks loobuda söest, naftast ja gaasist ning toota rohelist energiat ise? Kui jaa, siis millist energiaallikat peaks see maa fossiilkütuste asemel kasutama?
Enne Ukraina sõda lootis Euroopa söe- ja tuumaenergialt rohelisele energiale siirdudes kasutada üleminekuetapis maagaasi. Miks tõi see kaasa sõltuvuse just Vene gaasist?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.