• 06.11.24, 05:44

Mugav elu pärast maailmalõppu: astu sisse miljardäripunkrisse

Nii mõnigi maailma rikkamatest inimestest on valmistunud tsivilisatsiooni kokkuvarisemiseks. Nemad plaanivad maailma­lõpu üle elada luksuslikes punkrites. Need on täis tehnilisi vahendeid, mis hoiavad eemale ohtliku kiirguse, viirused ja ka teised inimesed. Piilu eliidi tulevikukodudesse.
© Shutterstock
  • © Shutterstock
Üksildases kõrbes helgib päikese käes futuristlik villa. Teravad arhitektuurilised vormid ja hõbedane metallpind muudavad selle 300ruutmeetrise hoone kosmoselaevasarnaseks. Nende seinte taga elab pere, kes on maksnud terve varanduse, et leekidesse mattunud maailmast eluga välja tulla. Tere tulemast düstoopilisse tulevikku – ühiskonna privilegeerituimad varjuvad ülejäänud rahva eest punkritesse, kus maailmalõpukindlad turva­ruumid on ühendatud ekstravagantse luksusega.

Seotud lood

Lood
  • 08.05.24, 06:06
Mis saab Tšornobõli tuumaelektrijaamast?
Tšornobõli tuumaelektrijaama neljandat reaktorit, mille plahvatus 1986. aasta aprilli lõpus põhjustas seni kõige rängema tuumakatastroofi maailmas, ümbritseb 36 000 tonni kaaluv terasest ja betoonist hiiglaslik sarkofaag, mis paigaldati 2016. aasta novembris. Mis saab õhku lennanud reaktori siiani radioaktiivsest sisust?
Lood
  • 15.02.25, 05:57
Puithooned küündivad pilvedeni
Puit ja pilvelõhkuja ei ole sõnad, mida me esimese hooga seostaksime. Kõrghoonete ehitamine sai hoo sisse 19. sajandi lõpul, kui leiutati raudbetoon, ning seni on need kogu maailmas enamasti ikka kivist-klaasist. See aga ei jää nii. Juba mõne aasta pärast kerkivad maailma suur­linnades kuni 300 meetri kõrgused puidust pilvelõhkujad, mis tulevad mõne omaduse poolest senistest kõrghoonetest paremadki.
Lood
  • 01.11.24, 05:31
90 sekundit viimsepäevani: kas oled katastroofiks valmis?
Üha rohkem ohte – kõike purustav sõda, agressiivseks muutunud tehnoloogia või järgmine hukutav pandeemia – on nihutanud maailma­lõpukella osuti täistunnile ehk inimkonna lõpule ohtlikult lähedale. Ometi oleme me võimelised igasugused katastroofid üle elama. Loe, kuidas me seda teeme!
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele