Rohkem kui veerand sajandit pärast esimese sulgedega kaetud, ent tiivutu dinosauruse kivistise leidmist pingutavad teadlased ikka sulgede mõistatusliku tekke väljaselgitamise nimel. Vastuoluliste leidude erinev tõlgendamine võib lõppeda sellega, et kogu dinosauruste sugupuu on vaja ümber teha.
Aastal 1996 leiti Hiinas ühe järve põhjast väikese, umbes kalkuni mõõtu triibulise looma kivistis. See oli väheldane röövdinosaurus, kes nägi miljoneid aastaid tagasi väga omapärane välja: tema keha kattis tihe sulerüü ja ta näol oli sarnane „bandiidimask“ nagu pesukarul. Loom oli elanud 125 miljoni aasta eest ja uudis leiust levis teadusmaailmas kulutulena. Sinosauropteryx, nagu loom ristiti, osutus tõeliselt erakordseks – ta oli esimene avastatud dinosaurus, kelle keha oli kaetud sulgedega, kuid kel polnud tiibu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.
Mõned dinosaurused olid rohkem kui kümme korda raskemad kui tänapäeva suurimad imetajad. Miks näiteks ei kasva elevandid sama suureks kui saurused?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.