Traadita telegraafi leiutamine tõi noorele itaallasest füüsikule Guglielmo Marconile kuulsuse ja Nobeli auhinna. Tema seade oli paljuski inspireeritud teiste töödest ja põhines geniaalse serblase Nikola Tesla patentidel.
Rändame ajas umbes 160 aasta taha ehk 19. sajandi keskpaika. Suhtlus üle Atlandi ookeani käib aeglaselt. Uudised Euroopas toimunud revolutsioonidest või Ameerika kodusõja lahingutest jõuavad laevaga üle mere mitme nädalaga. Teinekord, kui sekkuvad tormid, laevaõnnetused või piraadid, ei jõua info aga üleüldse kohale. See kõik on tänapäevaga täiesti võrreldamatu – on ju praegu ligipääs kõige värskemale infole ükskõik mille kohta ainult paari sõrmeliigutuse ning mõne sekundi kaugusel.
Kui Guglielmo Marconi 1903. aasta juuniõhtul Londonis pidulikult oma uut leiutist – traadita telegraafi – esitles, läks kõik valesti. Planeeritud sõnumite asemel jõudis vastuvõtjani hoopis üks solvang teise järel. „Rotid!“ sajatati saabuvais teateis. Nende taga oli Nevil Maskelyne – mustkunstnik ja Marconi rivaal.
Tõenäoliselt kirjutatakse igas ajalooõpikus ja entsüklopeedias, et telefoni leiutas Alexander Graham Bell. See ei ole vale, ent ka tõde pole niisama lihtne.
Ameeriklane Cyrus Field võitles 11 aastat oma unistuse nimel ühendada Euroopa ja Ameerika telegraafikaabliga. Pärast nelja ebaõnnestunud katset tembeldati ta hulluks, kuid viies katse muutis maailma igaveseks.