Näljased lestad saavad aina enam inimnäoga üheks

Abikaasa, lapse ja vanema kaotus tekitab meelele armid. Lein jätab tuvastatavad jäljed nii kehale kui ka ajule. See on igati loomulik reaktsioon traagilistele sündmustele. On selgunud, et mõnikord jääb see tunne liiga kauaks püsima ja võib kujuneda haiguslikuks. Õnneks on võimalik niisugust leina ravida.

Inimese nägu on loomariigis ainulaadne. Värske teooria näo funktsiooni kohta on, et selle peamine eesmärk on võimaldada meil teistega manipuleerida. Vanemate tõekspidamiste järgi peegeldavad meie näoilmed otseselt meie sisetundeid. Detailsed 3D-skannimised, mahukad DNA-analüüsid ja isolatsioonis elavate rahvaste uuringud peavad näo saladused lõpuks lahti muukima.

Loimurid ehk tardigraadid on hõimkond erakordselt vastupidavaid mikroskoopilisi loomakesi, kes elavad kuni 60aastaseks, kasvades umbes poole millimeetri pikkuseks. Nad on võimelised ellu jääma 271kraadises külmas, ligi 150kraadises kuumuses, kosmoses, keevas alkoholis ja nad on röntgenkiirgusele 1000 korda vastupidavamad kui inimesed. Ülim vastupidavus võimaldab neil elada praktiliselt kõikjal meie planeedil.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.