Tõesti, 56aastane ameeriklasest homaaripüüdja Michael Packard teatas möödunud suvel, et üks küürvaal neelas ta alla, ja kui mees vaala sees rabelema hakkas, sülitas loom ta umbes pool minutit hiljem välja.
Suurtes maailmameredes elab vaalaliike kahest alamseltsist: kius- ja hammasvaalalised. Inglise meremees James Bartley leiti kuulu järgi 1891. aastal elusana kašeloti kõhust, kes on hammasvaal. Küürvaal, kes Packardi alla neelas ja välja sülitas, on kiusvaalaline.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sinivaala süda võib kaaluda üle 300 kilogrammi ja ta keel on 5 meetrit pikk. Tema mõõtmed on pannud teadlasi juba ammu pead murdma: kuidas ikkagi võis üks loomaliik areneda niivõrd suureks? Paistab, et nüüd on Brasiilia teadlased leidnud sellele küsimusele vastuse. Piltlikult öeldes: sinivaala geenid on amokki jooksnud.
Mõõkvaal on inimese järel geograafililselt levikult üks edukaim imetaja planeedil. Selle delfiinlase eduloo taga on ülim intelligentsus ning peened jahipidamisvõtted ja -taktikad. Liigi eksistentsi ohustab samas üks ammu keelustatud mürgine aine.
Merebioloogid nägid esimest korda, kuidas üksi jahti pidav mõõkvaal maailma ohtlikuimaks haiks peetava kiskja tapab. Juhtum salvestati videole.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.