Kosmoselaev Starship viib esimesed asukad Marsile nelja aasta pärast. SpaceXi eelis konkurentide ees on uued mootorid ja tugev teras. Kas kogu plaan pole siiski üleliia riskantne?
Marsile on laskumas 50 meetri pikkune läikivast terasest kosmoselaev. Kui see pidurdab, aeglustab ja ohutult maandub, paiskub planeedi pinnalt üles punast tolmu. Mõnesaja meetri kaugusel maandumisplatsist on viljatul, üksluisel maastikul näha pisikest asulat. Selle on astronaudid aastate jooksul püstitanud ja seal on tehas kütuse tootmiseks, teaduslaborid, kasvuhooned ja elamud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Starship on suurim ja raskeim rakett, mis on eales Maa pinnalt startinud. Mõne aasta pärast viib 5000tonnine kosmoselaev astronaudid Kuule, kuid see on alles esimene peatus. Starshipi järgmine sihtkoht on Marss.
Kaheastmeline 122 meetri kõrgune kosmoslaev startis katselennule meie aja järgi täna, 6. juuni pärastlõunal kümme minutit enne kella nelja Texase osariigi lõunaosas asuvalt kosmodroomilt. Kolm eelmist Starshipi katselendu on lõppenud kosmoselaeva purunemisega. Neljas kosmoselend läks algusest lõpuni sujuvalt. Inimesi katselennul pardal polnud.
Üks miljardär ja kaheksa loomeinimest plaanivad lennata kõigi aegade suurima kosmoseraketiga Kuu juurde. Kes nad on? Kus nad elama hakkavad? Milline on nende täpne reisimarsruut? Loe siit ajaloolisest missioonist, mis sai nimeks dearMoon ehk Kallis Kuu.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.