Erilised gliiarakud teevad aju võrgustikus remonttöid

Gliiarakud ehk gliotsüüdid moodustavad ajurakkudest lausa 70 protsenti. Gliiarakkudeks nimetatakse neid närvisüsteemi rakke, mis ei ole närvirakud. Gliiarakke on mitut tüüpi ja need erinevad nii funktsiooni, ehituse kui ka oma asukoha poolest. See, kuidas need täpselt töötavad, pakub teadlastele tänase päevani üllatusi. Nüüd õnnestus neuroloogidel esimest korda näha, kuidas töötab üks teatud tüüpi gliiarakk nimetusega mikrogliiarakk. Roomas ja Heidelbergis asuva Euroopa molekulaarbioloogialabori teadlased said mikroskoobipildid sellest, kuidas need närvirakkudega koostoimivad. Juba varem oli teada, et mikrogliiarakud õgivad kulunud närviühendusi, aga see, kuidas rakud aktiveeruvad, teadlastele viimatise ajani selge ei olnud.

Mikroskoobipiltidelt selgub, et närvirakud paluvad ise mikrogliiarakkude abi. See käib nii, et närvide sünapsidest ehk närvirakkudevahelistest ühenduslülidest kasvavad mikrogliiarakkude poole välja peenikesed jätked ehk filopoodid. Need jätked ongi justkui kutse mikro­gliiarakkudele tegutsema asuda.