- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jupiteri tegelik pale: ei planeedi sisemus ega välimus vasta senistele ettekujutustele
Suur lagunev tuum ja kaootilised orkaanid poolustel. Juba poolteist aastat on NASA automaatjaam Juno uurinud hiiglaslikku Jupiteri lähemalt. Selgub, et nii planeedi sisemus kui ka välimus ei vasta teadlaste senistele ettekujutustele.
Sond Juno oli teel olnud juba viis aastat ning läbinud 2,8 miljardi kilomeetri pikkuse vahemaa. 2016. aasta suvel hakkas aparaat lõpuks lähenema Jupiterile, lennates kiirusega 250 000 kilomeetrit tunnis. Planeedi juurde jõudnuna asus sond selle ümber elliptilisele orbiidile, mille madalaim osa möödus gaasihiiu valgetest ja punakaspruunidest pilveribadest kõigest 4200 kilomeetri kõrguselt. Teel tuli sondil läbida tugeva kiirguse vöönd ning seda jälgisid astronoomid hinge kinni pidades. Kiirgus on seal 10 000 korda tugevam kui Maa peal ja ulatuslikest turvameetmetest hoolimata võis see sondi instrumendid hävitada.
Seotud lood
Hoolimata tühjast jäisest pinnast on Jupiteri kuu Europa Päikesesüsteemis üks mõttekaim võimalik koht, kust otsida elu. Europa jääkaane all on meri, kus leidub rohkem vett kui Maa ookeanides kokku. Kosmoseaparaat Juno käis 2022. aasta septembri lõpus selle jäämaailma pinna lähedal.
NASA on tuvastanud Jupiteri kuult Europalt veeauru jälgi. See avastus annab lootust leida kuult elu kohta märke, kui NASA ja ESA saadavad viie aasta jooksul oma kosmosesondid Europa poole teele.
Pilved Jupiteri kohal on pidevas liikumises ja sealsed mustrid võtsid seekord ootamatult tuttava vormi.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele