Lühend mRNA jõudis eriti laialt igapäevastesse uudistesse siis, kui kasutusele tuli COVID-19-vaktsiin. Mis asi see mRNA õigupoolest üldse on?
See on lühend pikast ja lohisevast terminist „informatsiooni-ribonukleiinhape“ ehk „informatsiooni-RNA“ (ingl messenger ribonucleic acid, lüh mRNA). Sellel ainel on täita otsustav roll rakkude valgusünteesis. Nagu nimetuski ütleb, on mRNA on justkui rakkude sõnumitooja ja retseptiraamat ühes. Selle vahendatava info põhjal teavad rakud, missuguseid valke on vaja sünteesida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
mRNA-vaktsiinid on meditsiiniline läbimurre. Need vaktsiinid muudavad keha enda rakud ravimitehasteks. Võitlus koroonaviirusega oli esimene, mille mRNA-vaktsiinid meil võita aitasid, kuid sama tüüpi vaktsiine saab kasutada ka nende haiguste vastu, mis aastast aastasse nõuavad kõige rohkem elusid.
Püüa nad kinni, pista puuri, hukka nad ... Koroonakriisi ajal valmistusid teadlased sõjaks viirustega, laiendades oma arsenali nanorelvadega, mis võivad meid uute viiruste eest tõhusalt kaitsta.
Suur osa vähktõvepatsiente saab kiiritusravi, millel võivad olla raskesti talutavad kõrvalmõjud. Nüüd on teadlased leidnud, et selles olukorras võivad patsiendile abiks olla pisikeste ülivastupidavate loomakeste loimurite ehk tardigraadide kehas leiduvad valgud.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.