Digivaluutad levivad maailmas aina enam. Neil on ka omad puudused. Ehk võiks ses olukorras lahenduseks olla kvantraha – valuutasüsteem, mis põhineb füüsika kõige veidramatel seadustel.
Digirahaga puutume me kõik iga päev kokku üha rohkem. Vähe sellest, et paberraha ja müntide kasutamise asemel tehakse rohkesti kaardimakseid, on olemas ka mitut tüüpi digirahad. Hiina lõi oma jüaanist digiversiooni ehk e-jüääni. Euroopa Liidu ja USA keskpank on samuti arendamas digieurosid ja -dollareid. Lisaks on olemas krüptoraha, mis on üks digitaalraha alaliik. Krüptoraha või -valuuta on süsteem, mis on isereguleeruv, detsentraliseeritud ehk pole mingi keskpangaga seotud ning on loodud krüptograafilistel alustel. Nüüdseks on krüptovaluutasid juba sadu, vanim ja kuulsaim on bitcoin.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Bitcoin’i väärtus on muutunud hoomamatult suureks pärast seda, kui see virtuaalne raha 2009. aastal turule ilmus. Krüptovaluuta taga on kõrgtehnoloogia, mis võib meie kauplemisviisi pöördeliselt muuta.
Isegi absoluutsesse vaakumisse ehk täielikku tühjusse võivad näiliselt eikusagilt ilmuda osakesed just nagu pisikesed kummitused. Seda veidrat kvantfüüsikalist fenomeni on võimalik kasutada täiesti uut tüüpi arvutis, millega saab praegusest palju täpsemini ilma prognoosida.
Äärmuslik temperatuur, ülijuhtivus ja kehade määramatud olekud. Selleks, et kvantarvutite üüratut arvutusvõimsust saaks kasutada näiteks haigustele ravi nuputamiseks või koodide murdmiseks, peab terve hulk mitmesuguseid seadmeid suutma omavahel infot vahetada.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.