Hiigelsuur Thwaitesi liustik Lääne-Antarktikas võib olla oma otsale palju lähemal, kui seni arvati. Selle tõi ilmsiks uus uuring, mille käigus uuriti olukorda 700 meetri sügavusele merre saadetud robotiga.
Selle liustiku pindala on üle nelja korra suurem kui Eesti oma. Kui peaks juhtuma halvim ja liustikujää sulab täielikult, võib maailmamere veetase tõusta kolme meetri võrra. Tegemist on Thwaitesi liustikuga, mis asub Lääne-Antarktikas Amundseni mere ääres. 192 000 ruutkilomeetri suurune liustik on planeedi üks suuremaid. Aina kõrgema temperatuuriga merevesi nilpsab seda jäämassiivi aina hukutavamalt.
Soe merevesi kahandab Suurbritannia-suurust liustikku. Kui see merre kaob, võib kogu Antarktise lääneosa kattev jääkilp kokku variseda ja maailmamere veetase tõuseb kolm meetrit. Kolme aasta pikkune ekspeditsioon peab välja selgitama, kui lähedal on katastroof ning kas see on vältimatu.
Antarktise mandrit katva jääkilbi all on terve kihisev-kahisev allmaailm, mille elanikud pole eales päikesevalgust näinud. Jää all peituvad salajõed ja -järved, mis võivad meile õpetada seda, milliseid eluvorme võiksime leida kaugetelt jäistelt taevakehadelt.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.