Boeing eeldas, et nende uus mudel – reaktiivlennuk hüüdnimega Jumbo Jet – on õhuruumis aktuaalne tegija kümmekond aastat ning siis võtavad taevas võimu ülehelikiirusel lendavad Concorde’i-sugused lennukid. Nüüdseks, üle poolesaja aasta hiljem, on Boeing 747 vedanud rohkem reisijaid kui ükski teine lennukitüüp.
Lennundusekspertide ja lennukitootjate seas valitses 1960ndate keskpaigas, kui lennureisijate arv üle maailma jõudsasti kasvas, arvamus, et tulevik kuulub ülehelikiirusel lendavatele lennukitele. Nähti ette, et sõitjateveo üle maade ja merede võtavad varsti enda peale saledad üleheli-turboreaktiivlennukid, nagu Concorde, mis lendasid paari tuhande kilomeetrise tunnikiirusega. Aeglased, suured ja n-ö tavalised reaktiivlennukid pidid jääma üksnes kaubaveoks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrvulukustava möirgega kuulutas reaktiivmootor uue ajastu algust lennunduses. Reisijate arv kasvas hüppeliselt ning õige pea said nad soovi korral nautida isegi ülehelikiirusel lendamist.
Esimesest vahemaandumisteta lennust üle Atlandi möödus juunis sada aastat. See lennureis õnnestus õige napilt. Tänapäeval on reis üle Atlandi tavaline, ent ses vallas on tulekul suured muutused. Tulevikulennukid võivad hakata lendama viiekordse helikiirusega, tehes maakerale kümme tiiru peale, paagis üksnes liiter vett.
Traditsioonilised lennukitüübid ei rahulda enam lennunduse üha muutuvaid vajadusi. Seepärast otsustas NASA välja töötada senisest palju vähem müra tekitavad, ökonoomsemad ja ruumikamad lennumasinad.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.