Swansea ülikooli teadlased mähkisid digitaalsete vahenditega lahti kolm Egiptusest pärit loomamuumiat: kassipoja, noore mürknastiklase ja tuuletallaja omad.
Vanad egiptlased mumifitseerisid oma surnuid, et tagada nende taassünd teispoolsuses. Muumiaid aga ei valmistatud ainult inimestest, vaid mumifitseeriti kõikvõimalikke teisigi elusolendeid: kodukasse, iibiseid, kullilisi, madusid, koeri ja isegi krokodille. Mõnikord oli muumiaks saanud looma puhul tegu surnud omaniku lemmikuga, mõnikord pidi loomamuumia olema lahkunule teispoolsuses toiduks, ent sagedasti olid need mõeldud ohvrianniks mõnele jumalusele, kusjuures neid sai templisse tulnu preestri käest juba valmis kujul osta. Loomi mumifitseeriti sõna otseses mõttes miljonites.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
4000 aastat tagasi põhjustasid kliimamuutused, geenimutatsioonid ja jahipidamine karvase mammuti väljasuremise. Nüüd tahavad teadlased minevikuhiiglase geenitööristade abil ellu äratada.
Kassid said koduloomaks Egiptuses. Millal aga jõudsid nad Eestisse ja kuidas?
Inglismaal asuvast kruusakarjäärist leiti neandertallaste tööriistade lähedalt viis ülihästi säilinud mammutit ja mitu teist looma.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.