Kassid said koduloomaks Egiptuses. Millal aga jõudsid nad Eestisse ja kuidas?
Pikka aega on kasside kodustamist omistatud vanadele egiptlastele, kes teadagi kasse jumaldasid, ning on arvatud, et nad tegid seda umbes 4000 aasta eest. Sellele mõttele annab tuge tõik, et kõiki tänapäeva kodukasse ühendab ühine eellane, kes oli liigi poolest aafrika metskass (Felis sylvestris lybica). 2000. aastate alguses avastati Vahemerest Küprose saarelt kiviaja matus, mille vanuseks hinnati umbes 9500 aastat ja millest leiti inimesega koos maetud aafrika metskass. See viitab, et iidne Küprose kass oli kodustatud või vähemasti mingil määral taltsutatud. Pealegi polnud saarel kohalikke kasse ja ilma inimese abita poleks kassid kuidagiviisi saarele saanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hoolimata sellest, et kodukassid armastavad diivanil lesida ja krõbinaid täis toidukaussi, on neis säilinud palju rohkem metsikust kui teistes koduloomades. Uus geeniuuring näitab, kus ja millal hakkas kass inimesega koos elama ning kuidas levisid kodukassid üle maailma.
Swansea ülikooli teadlased mähkisid digitaalsete vahenditega lahti kolm Egiptusest pärit loomamuumiat: kassipoja, noore mürknastiklase ja tuuletallaja omad.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.