- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Jääaja Austraaliat valitsesid hiigelsuured roomajad
Viimasel jääajal valitsesid maailma suured imetajad – niinimetatud megafauna –, aga Austraalias olid toiduahela tipus roomajad. Seda näitavad viimasel 15 aastal kogutud kivististe uued uurimised.
Austraalia Queenslandi ülikooli teadlased on leiumaterjali värske pilguga hoolikalt läbi vaadanud ning järeldavad, et jääajal tegi Austraalia läbi drastilised muutused, mis kujundasid sealse loomastiku radikaalselt ümber. Kuni ajani 40 000 aastat tagasi olid suurimad röövloomad hiiglaslikud maod, pikkade jalgadega maismaakrokodillid ja kuni 200 kg kaalunud komodo varaanid. Kliimamuutused sundisid suuri roomajaid tasapisi alla vanduma. Kui nemad kadusid, jäid alles ainult väiksemad röövloomad, nagu kukkurhunt ja -kurat. See lõi teadlaste sõnul ökosüsteemi tasakaalust välja ja loomastik muutus haavatavaks, kui kohale jõudsid inimeste kaasa toodud imetajad.
Seotud lood
Uued DNA-uuringud lükkavad lõplikult ümber arvamuse, et mammutid küttisime olematuks meie, inimesed. Jääaja karvastel hiiglastel tuli alla vanduda siiski kliimamuutustele, mis hävitasid nende toidulaua.
Tänu geoloogilisele vedamisele on säilinud 130 miljoni aasta vanune jõelamm, mis on täis tuhandeid dinosauruste jalajälgi. Nende hulgast leidsid teadlased ka suurima meie planeedil elanud looma jalajälje.
Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele