Kui üle nelja miljardi aasta tagasi pommitasid Maad asteroidid, oli see samal ajal ka elu alguse stardipauk. Kosmosest pärit kivimürakad kandsid endas aineid, mis on meile teadaoleva elu jaoks tähtsad. Nii näiteks on teadlased leidnud meteoriitidest aminohappeid ja fosforiühendeid ning nüüd on avastatud ka kolmas elutähtis koostisosa – monosahhariid riboos. Riboos moodustab koos fosfaatrühmaga RNA selgroo. RNA hoolitseb valkude retsepti edasi andmise eest rakkude DNAst selle valguvabrikule.
Riboosi avastasid meteoriitidest Jaapani Tohoku ülikooli teadlased, kui nad uurisid Marokost ja Austraaliast pärit kosmosekive. Olemaks kindlad, et sahhariid ei pärine Maa pealt, analüüsisid nad süsiniku isotoopide sisaldust. Üht isotoopi, süsinik-13, leidub Maal võrreldes kosmosega ligi suurusjärgu võrra vähem. Mõõtmised näitasid väga suurt süsinik-13 sisaldust ja seepärast arvavad teadlased, et need molekulid moodustusid kosmoses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas tekkis esimene elu? See küsimus on teadlasi sajandeid mõistatama pannud. Elu hälliks on pakutud nii jääkristalle kui ka merepõhja allikaid. Uus uurimus viitab aga hoopis muule. Elu aitas ilmale tardunud laava.
Läänemaailma suurlinnade elanikud söövad aina enam sellist toitu, kus on väga vähe kiudaineid. Tulemusena võib nende seedesüsteemi võime taimse materjaliga hakkama saada oluliselt nadimaks muutuda.
Me ei tea täpselt, kuidas elu Maal tekkis, aga sellele võib ehk vastuse anda Marsilt pärit tolmuga kapsel. Suure hulga lähemas ja kaugemas tulevikus toimuvate missioonidega tuuakse teistelt taevakehadelt proove koju, Maale. Need võivad aidata meil teada saada, kas me oleme universumis üksi.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.