Maailma ohtlikem järv

Põhjameres seisavad mitu vana, töö lõpetanud naftapuur­platvormi reas ja roostetavad. Võib juhtuda, et varsti hakatakse neilt pumpama süsinik­dioksiidi merepõhja – sinnasamma, kust varem naftat välja pumbati. Üks puurplatvorm suudaks merepõhja alla ladustada sama palju kasvuhoonegaasi, kui 725 000 inimest aastas toodavad.

Kivisöeelektrijaamad saastavad, on ajale jalgu jäänud ja meie kodu­planeedile üleüldse väga halvad, kuid energiaallikana ja keskkonna arengus võivad need mängida olulist rolli. Mõne lihtsa kohanduse abil võivad vanad jaamad anda meile nimelt nii palju kliima­sõbralikku elektrienergiat, kui vaja.

Maa kliima soojenemine on kontrolli alt väljunud. Et saavutada kliima­eesmärke, ei suuda me süsinik­dioksiidi heidet piisavalt kiiresti kahandada. Seetõttu uurivad teadlased uusi lähenemis­viise. Nad püüavad saada lisaaega, eemaldades atmosfäärist veel ohtlikuma kasvu­hoonegaasi.

Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.