Me pruugime ohtralt käsimüügiravimeid, aga kas neist kõigist on reklaamitud viisil kasu? Ulatuslikud uuringud on näidanud, et mõni ravim toimib ainult pisut paremini kui platseebotablett. Ravimite toime kohta võib ka olla liiga vähe tõendeid.
Kui sa oled oma kinnisesse ninna pihustanud Xymelini või võtnud kurguvalu korral Strepsilsi tablette, ei ole sa sugugi ainus. Koos valuvaigisti paratsetamooliga on need müüduimad ravimid, mida saab suures osas Euroopast osta käsimüügiravimitena apteegist või mõnel pool isegi supermarketist. Uuringute põhjal on aga teadustöö, millel nende laialt levinud rohtude toime põhineb, hämaravõitu või lünklik.
Tiktokis ringleb mitu videot teemaviitega #mouthtape, mis kutsub inimesi üles suud enne magamaminekut kokku teipima, et nad saaksid magades hingata ainult nina kaudu. On see tõesti hea mõte?
Nina tilgub ja kurk on valus. Kui me haigestume külmetusse, ei jää praegu üle muud kui kuuma teed juua. Teadlased on ametis mitme uue külmetusrohu katsetamisega ning tulevikus saame võib-olla end külmetuse vastu isegi vaktsineerida.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.