Inimene jõudis Ameerikasse rohkem kui 21 000 aastat tagasi

Uued leiud näitavad, et Araabia poolsaarel kunagi valitsenud niiske kliima tekitas oaase, mida iidsed inimesed Aafrikast välja rännates ära kasutasid. Leiud näitavad ka nende täpsemat liikumisteed.

Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.

Polüneesia on rohkem kui tuhandest saarest koosnev piirkond Vaikses ookeanis, mis on enam-vähem kolmnurga kujuga, ulatudes Hawaii saartest põhjas Uus-Meremaani edelas ja Lihavõttesaareni kagus. Teadlastele on püsinud Polüneesia asustamise lugu kaua mõistatuslikuna ning sageli on õhus olnud küsimus, kas polüneeslastel võis olla ka muistsete lõunaameeriklastega mingisugune kontakt.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.