Lõuna-Saksamaa matusepaikadest leitud esemed kergitavad saladusloori pronksiaja Euroopa sotsiaalselt hierarhialt. Saksamaa Ludwig-Maximilliani ülikooli ja Max Plancki instituudi teadlased analüüsisid ulatusliku projekti raames 104 hauast leitud esemeid.
Hauad asusid tänasest Augsburgi linnast lõunas talude juures. Vanimad hauad on 4750 aastat vanad, noorim 3300 aastat vana. Lisaks haudade dateerimisele võtsid teadlased luudest DNA-proove, et saada teada, kuidas olid maetud üksteisega suguluses. Lõpuks uurisid teadlased seda, milliseid strontsiumi isotoope hambad sisaldasid. Isotoopsuhe võib näidata, kust inimene pärines, sest see on vees ja taimedes paikkonniti erinev.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.
Väljakaevamised pika ja väärika ajalooga Põhja-Baierimaa linnas algasid seoses uue elumajade ehitamisega. Ettevõtte In Terra Veritas arheoloogid palgati kontrollima, ega maa sees midagi ajalooliselt tähelepanuväärset ole. Nad eeldasid, et leiavad ilmselt Kolmekümneaastase sõja päevilt pärit müüre. Avastati aga midagi sootuks muud ja traagilisemat.
Mees, kelle kämbla küljes olid rauast sõrmeproteesid, suri arheoloogide sõnul kõige varem umbes 600 aastat tagasi. Omas ajas suhteliselt haruldane metallist protees asendas nelja sõrme ja osa labakäest.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.