Koduvarblane ei ole tegelikult päriselt kodustatud, ehkki linnu nii eesti- kui ka ladinakeelne nimi Passer domesticus justkui viitaks sellele. Ometi on ta inimese suhtes tunduvalt sõbralikum, kui teised metsikud varblaseliigid, kes on üsna tujukad ja pelglikud.
Oslo ülikooli evolutsioonibioloog Mark Ravinet soovis välja uurida, miks ja kuidas koduvarblasest selline inimsõbralik liik on saanud. Selleks püüti kümneid eri liigist varblasi mitmelt poolt Euroopast ja Lähis-Idast. Uuriti nelja varblaseliiki: koduvarblast, pajuvarblast, itaalia varblast ja koduvarblase alamliiki Passer domesticus bactrianus, kes elab Kesk-Aasias.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hoolimata sellest, et kodukassid armastavad diivanil lesida ja krõbinaid täis toidukaussi, on neis säilinud palju rohkem metsikust kui teistes koduloomades. Uus geeniuuring näitab, kus ja millal hakkas kass inimesega koos elama ning kuidas levisid kodukassid üle maailma.
Kas varblased mõnikord mingil põhjusel kõnnivad ka või liiguvadki nad maapinnal ainult hüpates? Kas nad üldse oskavad tavalist moodi kõndida?
Iidseimad tõendid Homo sapiens’i elutsemisest meie maailmajaos on pärit 45 800 kuni 43 700 aasta tagant, ent osa säilmeid võib olla peaaegu 47 000 aasta vanused.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.