Bulgaariast leiti Euroopa vanimad nüüdisinimese säilmed

Veel mõni aasta tagasi oli meie liigi lugu lihtne. Inimene tekkis Aafrikas, rändas sealt välja teistele mandritele ja vallutas maailma. Punkt. Viimaseil aastail on arheoloogiline leiumaterjal kogu meie evolutsiooni kahtluse alla seadnud ning vähe sellest, küsitavaks on muutunud isegi maailmajagu, kus inimene välja kujunes. Olukorras peavad selguse looma uudsed meetodid, mida kasutades saavad teadlased rännata miljonite aastate taha ning heita valgust meie kaugete esivanemate ellu.

Teadlaste sõnul tekkisid tänapäeva inimesed u 160 000 aastat tagasi, olles valmis vallutama kogu maailma. Pole aga teada, kuidas see juhtus. Teadlased on meie minevikku uurinud Aasia metsades ja Aafrika savannides. Mine tea, võib-olla on nüüd leitud see puuduv lüli, tänu millele võib meie sugupuu lõpuks ometi valmis saada.

Üks inimajaloo vanemaid ja mõistatuslikumaid armuafääre peidab end meie DNAs. Nüüd on geeniuurijad teada saanud, millal täpselt neandertallased ja nüüdisinimesed ühiseid lapsi said.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.