Esmaspäeval avaldatud teadusuuringus öeldakse, et kui Arktika ja Antarktika jäämassiivid aina suurema hooga sulavad, viib see selleni, et Maa pöörleb aeglasemalt. Seetõttu muutuvad päevad pikemaks.
Teadlased ütlevad, et päeva pikenemine toimub lausa pretsedenditu ehk enneolematu kiirusega. Vastav uuring ilmus teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (Rahvusliku Teaduste Akadeemia Toimetised) ja töös kirjeldatakse, kuidas see, et Gröönimaalt ja Antarktikast voolab maailmamerre aina rohkem sulavett, viib selleni, et Maa ekvaatori piirkonnas on aina rohkem vett. See omakorda tähendab, et Maa mass ekvaatori kandis aina suureneb, ja suurem mass selles piirkonnas aeglustab planeedi pöörlemist, selgitas töö kaasautor Surendra Adhikari NASA raketitehnoloogia arenduslaborist (Jet Propulsion Lab) uudisteagentuurile AFP.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ma ennast keerutades käed välja sirutan, siis minu pöörlemiskiirus aeglustub. Kas pilvelõhkujad võivad samal viisil Maa pöörlemist aeglustada?
Värske uuring näitab, et Maa tuuma pöörlemine on alates 2010. aastast aeglustunud. Mida see aga tähendab, on siiani teadmata.
Meie koduplaneeti kujutatakse alati ümmargusena, aga kas Maa on ikka ideaalne kera?
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.