Antarktikas asuv jäämägi on pindalalt võrreldav umbes pooleteise Saaremaaga. Viimastel aastakümnetel on see püsinud rahulikult ühe koha peal, aga nüüd ütlevad teadlased, et jäämägi on tasapisi liikuma hakanud ja võtnud suuna põhja poole.
Jäämäel nimega A23 on pindala umbes 4000 ruutkilomeetrit (Saaremaal 2683 ruutkilomeetrit) ja selle jää on 400 meetri paksune. Vanust on mürakal pisut alla 40 aasta. A23 tekkis siis, kui see 1986. aasta augustis Antarktise rannikul liustiku küljest lahti murdus. Kuid esiti ei liikunud jäämägi kusagile, sest see jäi Antarktikas asuva Weddelli mere mudasesse põhja kinni.
Maailma suurim jäämägi kannab nimetust A23 ja selle pindala on 3500 ruutkilomeetri ringis. Jäämägi, mis murdus lahti Antarktika liustikust, on liikumas põhja poole ja võib kokku põrgata Atlandi lõunaosas asuva Lõuna-Georgia saarega, mille elurikkus ületab isegi kuulsate Galapagose saarte oma.
Soe merevesi kahandab Suurbritannia-suurust liustikku. Kui see merre kaob, võib kogu Antarktise lääneosa kattev jääkilp kokku variseda ja maailmamere veetase tõuseb kolm meetrit. Kolme aasta pikkune ekspeditsioon peab välja selgitama, kui lähedal on katastroof ning kas see on vältimatu.
Antarktise mandri ümber laiuvas Lõuna-Jäämeres oli sel talvel (lõunapoolkeral on talv siis, kui meil on suvi) jääkatet muret tekitavalt vähe. See on selgunud tänu satelliidipiltide analüüsile.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.