Tänu katsetustele tuuletunnelis, aerodünaamilisele disainile ja ülijuhtivatele materjalidele sõidab maailma kiireim rong kiirusel üle 600 km/h. Hiina insenerid tahavad selle rekordi peatselt purustada.

- © Shutterstock / Ken Ikeda Madsen
Oktoobris 1903 asusid Saksamaal Berliin-Marienfeldest Zossenisse kahepäevase vahega teele kaks rongi. Need sõitsid mõlemad 23 kilomeetri pikkusel katselõigul ning kasutasid jõuallikana esimest korda vahelduvvoolumootoreid. Siemens-Halske ligi 24 meetri pikkune ja 89 tonni raskune rong arendas kiirust koguni 206,7 km/h, kuid see rekord püsis lühikest aega. Ettevõtte AEG peaaegu samasugune rong tuhises kaks päeva hiljem kiirusel 210,2 km/h. Need rongid tähistasid uut moodi raudteeajastu algust. Seni olid raudteid üle maailma valitsenud aeglaselt tossutavad auruvedurid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rongi tehnoloogiline lahendus sarnaneb 2013. aastal Elon Muski välja käidud hyperloopi ideega. Selle kohaselt liigub rong vaakumilähedaste oludega ehk õhust tühjendatud tunnelis, kus seda liigutab edasi ja ühtlasi hoiab rööbaste kohal hõljumas magnetiline levitatsioon. Hiinlased on sihiks seadnud rongi, mis sõidaks veel kiiremini - 1000 km/h.
Tulevikurong liigub kiirusel 600 km/h, hõljudes nähtamatul magnetväljapadjal. Nii Euroopas kui ka Aasias panustatakse kliimasäästlike magnetrongide arendusele. Uut tüüpi rongid peaksid aitama inimestel reisida kiiremini ja vähemasti sama mugavalt kui lennukiga – kui mitte mõnusamini.
Nukrail 1930ndail otsustas üks Inglise insener ehitada maailma kõige kiirema auruveduri. Kiirusrekord pidi suurendama rahva eneseusku võitluses vaesusega ning võrdluses Euroopas tõusuteel oleva Saksamaa kuvandiga.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.