- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Merepõhjas varitseb radioaktiivne katastroof
Sügaval merepõhjas lebab kaks tiksuvat radioaktiivset pommi – külma sõja päevil põhja vajunud roostetanud tuumaallveelaevad. Insenerid plaanivad need kaks vrakki hulljulge täppismanöövri ja spetsiaalselt selleks ehitatud katamaraaniga üles hiivata, enne kui need koost lagunevad ning katastroofi põhjustavad.
On 2003. aasta 28. august. Puksiirlaev veab Vene tuumaallveelaeva K-159 välja Murmanski oblastis Ostrovnois asuvast mereväebaasist. 107 meetri pikkune laevakere on paljudest kohtadest läbi roostetanud, ning et seda pinnal hoida, on kere külge keevitatud neli suurt mahutit, mis on pontoonide eest. Allveelaev K-159 on ehitatud 1960. aastate alguses külma sõja päevil ning nüüd on see ammu maha kantud ja kavas lammutada nagu mitu teist samasugust.
Seotud lood
Uutel, nn sulasoolreaktoritel põhinevad tuumajaamad on väga väikesed ning neid on võimalik paigaldada praamidele. Niisugune ujuv tuumajaam (või -praam) saab silduda suurlinna kai äärde ja varustada linna energiaga, kui päikese- ja tuuleenergiast ei piisa.
Suurimad allveelaevad valmisid NSV Liidus. 175 meetri pikkune mürakas, pardal 160 meeskonnaliiget, võis veeta vee all mitu kuud järjest ja see kandis piisavalt tuumarelvi, et hävitada kõik suuremad USA idaranniku linnad. Akula-klassi laevu ehitati külma sõja viimaseil aastakümneil kokku kuus.
Kuigi tuumajaamade kasutatud kütusevardaid nimetatakse radioaktiivseteks jäätmeteks, on neis veel alles energiat. Kui palju seda on ja kas seda annab kasutada?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele